Praktilisi näpunäiteid korteriühistu raamatupidajale

Korteriühistu raamatupidamine erineb mitmes mõttes tavapärasest ettevõtte raamatupidamisest. Kuigi korteriühistu ei tegutse kasumi teenimise eesmärgil, peab selle majandustegevus olema korrektselt kajastatud ning vastama Eesti heale raamatupidamistavale.

Korteriühistute raamatupidamist reguleerivad eelkõige raamatupidamise seadus, Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Korteriühistu raamatupidamine ja maksud

Korteriühistu raamatupidamine on tekkepõhine

Korteriühistu raamatupidamist peetakse tekkepõhise arvestuse alusel. See tähendab, et majandustehingud kajastatakse selles perioodis, millal need tegelikult toimusid, mitte siis, kui raha liigub.

Näiteks kui korteriühistu saab veebruaris arve jaanuaris tarbitud vee eest, tuleb see kulu kajastada jaanuari kuluna, sest teenus tarbiti jaanuaris.

Selline arvestus annab realistlikuma ülevaate korteriühistu finantsseisust ning aitab juhatusel paremini hinnata ühistu tegelikke kulusid ja kohustusi.

Olulised põhimõtted korteriühistu raamatupidamises

Majanduskava ja raamatupidamine

Korteriühistu majanduskava on oluline alus raamatupidamise korraldamisel.

  • korteriomanike maksed
  • jooksvate kulude planeerimine
  • remondifondi vajadus
  • investeeringute kavandamine

Korteriomanike maksete arvestus

  • laekunud maksed
  • võlgnevused
  • kulude ja maksete seos

Remondifondi arvestus

  • katuse remont
  • fassaadi renoveerimine
  • torustiku vahetamine
  • küttesüsteemi uuendamine

Käibemaksu teema korteriühistus

Korteriühistu ei ole tavaliselt käibemaksukohustuslane, kuid kohustus võib tekkida siis, kui maksustatav käive ületab 40 000 eurot aastas.

See võib juhtuda näiteks juhul, kui ühistu:

  • üürib välja parkimiskohti
  • annab rendile pindu kolmandatele isikutele
  • osutab tasulisi teenuseid väljaspool korteriomanikke

Finantsaruandlus

Korteriühistu finantsjuhtimise alus on läbipaistvus. Korteriomanikel peab olema võimalik saada selge ülevaade ühistu rahalisest seisust.

  • Tulemiaruanne – ühistu tulud ja kulud
  • Bilanss – varad ja kohustused
  • Majandusaasta aruanne – esitatakse äriregistrile

Levinumad vead korteriühistu raamatupidamises

  • majanduskava ja tegelike kulude mitte võrdlemine
  • remondifondi raha kasutamine jooksvate kulude katteks
  • maksete ja võlgnevuste ebatäpne arvestus
  • dokumentide puudulik säilitamine
  • maksureeglite eiramine
Hea teada: korteriühistu peab säilitama raamatupidamise algdokumente vähemalt 7 aastat.

Tahad korteriühistu raamatupidamise ja maksude teemades rohkem kindlust?

Korteriühistu raamatupidamises on mitmeid eripärasid – alates majanduskavast ja remondifondist kuni maksude ja aruandluseni. Kui soovid nendes teemades paremini orienteeruda ja saada praktilisi teadmisi, tasub osaleda spetsiaalselt korteriühistutele suunatud koolitusel või tellida teenus sisse.