Blogi

Print

Soovitusi korteriühistu raamatupidamise korraldamiseks

Postitaja: Marju Tuul, Reiting PR OÜ raamatupidamisosakonna juhataja

Soovitusi korteriühistu raamatupidamise korraldamiseks

Korteriühistu nimi

Uuest aastast on kõik korteriühistud kantud korteriühistute registrisse, mis on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa. Korteriühistute nimed on ühtlustunud ja korteriühistul võib olla täiendav nimi, sest kõik korteriühistute varasemad nimed loeti korteriomandi- ja korteriühistu seaduse jõustumisel korteriühistu täiendavaks nimeks. Seega võib korteriühistul olla sellest aastast peale kaks samaväärselt kehtivat nime. Selguse huvides peaks korteriühistu suhetes kolmandate pooltega kasutama siiski ainult üht nime. Kui lepingupartnerid (sh pangad) ja korteriomanikud on korteriühistu nimena teadnud korteriühistu täiendavat nime, siis peab seda nime edasi kasutama (ka korteriomanikele esitatavatel arvetel). Vanast nimest loobumiseks ja selle registrist kustutamiseks tuleb esitada avaldus korteriühistute registrile ja edaspidi peab kasutama ainult seadusjärgset nime.
Uus nimi: Tartu linn, Kastani tn 39 korteriühistu
Täiendav nimi: Korteriühistu Kastani 39


Korteriühistu põhikiri

Korteriühistutel ei pea olema põhikirja, ent soovitatav on see siiski koostada. Põhikirjas saab määrata seaduses sätestatud majandamiskulude jaotamise teistel alustel kui iga korteriomaniku kaasomandi suurus. See tähendab, et kui soovitakse mingeid kulusid jagada, kas elanike arvule, tarbimisnäitude alusel või korterite vahel võrdselt, tuleb see kajastada põhikirjas. Üldkoosoleku või juhatuse otsusega teistsugust jaotust vastu võtta ei saa.

Põhikirjaga võib ette näha teisigi tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut. (KrtS § 17)


Korteriühistu majanduskava

KrtS § 41 järgi koostab korteriühistu juhatus majanduskava, kus antakse ülevaade kavandatavatest tuludest ja kuludest, korteriomanike kohustuste jaotusest majanduskulude kandmisel ning reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest. Juhul, kui põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist (nt vee-, prügi-, soojakulud jm), siis neid kulusid majanduskavas ei näidata. Majanduskava kinnitab üldkoosolek.


Korteriühistu reservkapital

Korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt 1/12 korteriühistu eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse otsustab üldkoosolek.
(KrtS § 48)


Kassapõhine raamatupidamine

Kõigile korteriühistutele kehtib raamatupidamisekohustus. Väiksed, kuni kümne korteriomandiga korteriühistud, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt, võivad pidada kassapõhist raamatupidamist ning nad ei pea esitama majandusaasta aruannet korteriühistute registrile.

Samaväärselt teiste korteriühistutega kehtib ka neile kohustus korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Dokumenteerima peab kõiki oma majandustehinguid ja kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Raamatupidamisdokumentide säilitamise nõue kehtib 7 aastat. Kassapõhise arvestuse puuduseks on, et puudub ülevaade majandustehingutest, mida ei ole rahas veel tehtud. Võib juhtuda, et ei kajastata tulusid ja kulusid õigesti, mistõttu võib raamatupidamise tulem olla moonutatud.


Viivised ja sissenõudmiskulude hüvitamine

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, siis uue seaduse järgi võib korteriühistu nõuda temalt viivist 8% aastas (ehk 0,02% päevas), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni täitmiseni (VÕS §113). Seega, kui korteriühistul on ette nähtud arvete tasumiseks konkreetne kuupäev, siis saab viivist nõuda alates järgmisest päevast (KrtS §42). Kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda ka korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist.


Põhimõtted, mida peaks alati järgima

Soojusenergia, gaasitarbimise, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse, prügiveo ja üldelektri kulud, mis jagatakse ära korteriomanike vahel, ei ole ühistu tulu ega kulu. Ühistud on sellisel juhulkommunaalmaksete vahendaja rollis. Tulu võib olla vahendustasu. Tekkepõhise arvestuse korral – juhul kui vahendustasu ei võeta – peaksid aruandeperioodi tulud ja kulud olema kommunaalmaksetega olema võrdsed. Vahe saab tekkida ainult summade ümardamistest. 

Kindlasti peaks kontrollima, kas raamatupidamine vastab tulude ja kulude printsiibile. Aruandeperioodituludest arvatakse maha samade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad muul perioodil, kajastatakse kuluna samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud.

Sihtotstarbeliste tasude kajastamise näide: korteriühistule laekuvad remonditasud näidatakse tuluna perioodis, mil toimub nende arvelt remontide tegemine. Tuluna kajastamiseni hoitakse laekunud tasusid ja vahendeid bilansi passivas tulevaste perioodide tuluna.


Korteriühistu võetud laenud

Korteriühistu võetud laenud, sh ka enne 01.01.2018. a võetud laenud, mis ületavad ühe aasta majandamiskulude summa, peavad olema alates 31.12.2018. a avalikustatud korteriühistute registris. Selle eest vastutab korteriühistu juhatus. Registris on juba olemas võimalus esitada vabatekstilist infot. Registri muutmiskanne on tasuline. Raamatupidamises tuleb kajastada laenukohustused ja -nõuded lühi- ja pikaajalisena.

Alates 2018. aastast tuleb avalikustada korteriühistu majandusaasta aruandes iga korteriomandi majandamiskulude suurus, sh kommunaalkulud: remondifond, hooldus- ja haldustasud ning laenud.


Kas eelistada raamatupidamise korraldamisel sisse ostetud teenust või raamatupidaja palkamist?

Üldjuhul on korteriühistul soodsam teenus sisse osta, sest lisaks palgakulule kaasnevad büroo- ja koolituskulud. Enamasti on kõige suurem probleem, et on raske olla kursis pidevalt muutuvate seadustega, sest raamatupidaja peab olema juhatuse liikmetele ka nõuandja. Kindlasti räägib teenuse sisse ostmise kasuks seegi, et bürood puutuvad kokku väga erinevate KÜ klientidega. Tänu mitmekesisele kogemuste pagasile leitakse ka üksikutele küsimustele lahendused kiiremini.
 

Korterühistu raamatupidamise koolituse leiad ka 2018. aasta kevadisest koolituskalendrist.
Uuri lähemalt siit.

Tagasi
​​