Uudised

Print

Nõuandeid korteriühistu raamatupidamise korraldamiseks

1. jaanuaril 2018. aastast hakkab kehtima uus „Korteriomandi- ja korteriühistuseadus“, mille jõustumisel jätkavad praeguseks moodustatud korteriühistud oma tegevust. Neil põhimõttelisi muudatusi tegevuse jätkamisel ei toimu, aga ühistu põhikirja võiks üle vaadata, et see oleks kooskõlas kehtivate seadusaktidega.

Marju Tuul
Reiting PR OÜ raamatupidamisosakonna juhataja
Elamu - ja Korteriühistu (Sõltumatu ajakiri ühistujuhtidele, August 2017)

Kõige rohkem mõjutab seadus kortermaju, kus seni puudub korteriühistu
Kui korteriomanikud ise ei moodusta korteriühistut enne 1. jaanuari 2018, siis nende majandamiseks loob riik korteriühistu, mida hakkab korteriomanike otsuse alusel juhtima juhatus või valitseja. Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt (KrtS §24 lg 3,4). Seaduse järgi loetakse sellisel juhul kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks, mis tähendab, et korteriühistu nimel tehingute tegemiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Ühiselt juhitavas korteriühistus võib pidada kassapõhist raamatupidamist, samuti ei pea koostama majandusaasta aruannet ega seda esitama registrile (Raamatupidamise seadus §43).

Viivisest ja sissenõudmiskulude hüvitamisest
Praegu kehtiva KÜS järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, siis uue seaduse järgi võib korteriühistu nõuda temalt viivist, mis on 8% aastas ehk 0,02% päevas, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni täitmiseni (VÕS §113). Seega kui korteriühistul on ette nähtud arvete tasumiseks konkreetne kuupäev, siis saab viivist nõuda alates järgmisest päevast (KrtS §42). Kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel. Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks (VÕS §88).

Põhimõtted, mida peaks alati järgima
Soojusenergia, gaasi, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse, prügiveo ja üldelektri kulud jagatakse ära korteriomanike vahel, need ei ole korteriühistu tulu ega kulu. Ühistud on sellisel juhul kommunaalmaksete vahendaja rollis. Tulu võib olla vahendustasu. Tekkepõhise arvestuse korral – juhul kui vahendustasu ei võeta – peaksid aruandeperioodi tulud ja kulud kommunaalmaksetest olema võrdsed. Vahe saab tekkida ainult summade ümardamistest.

Kindlasti peaks kontrollima, kas raamatupidamine vastab tulude ja kulude printsiibile. Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha samade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad muul perioodil, kajastatakse kuluna samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud.

Tasub veel üle vaadata, kuidas on kajastatud laenukohustused ja -nõuded lühi- ja pikaajalisena. Sageli on nii, et laenukohustused on küll kajastatud lühi- ja pikaajalistena, kuid laenunõuded ainult lühiajalisena. Põhimõte erineb äriühingute raamatupidamise korraldusest, sest korteriühistu põhitegevuse eripäraks on see, et elamu ei ole korteriühistu bilansis põhivarana, vaid kuulub korteriomanikele.



Kas oled  teadlik uuest aastast kehtima hakkavate muutustega korteriühistu juhtimisel?
Kui ei ole või tunned ennast ebakindlalt ootame Sind koolitusele muudatused korteriühistute juhtimises (uuenenud õiguslikud ja raamatupidamislikud nüansid korteriühistutele)


Seminar toimub: 
TARTUS 26.oktoobril (10:00 - 15:15)
TALLINNAS  31.oktoobril (10:00 - 15:15)

Seminaril saad teada:
  • millised muudatused on uues korteriomandi ja korteriühistu seaduses ja mida see endaga kaasa toob;
  • kuidas tekivad 2018. aastal uued korteriomandid ja -ühistud;
  • kes on valitseja ja milline on tema vastutus;
  • millal on võimalik ühistu otsuseid kehtetuks tunnistada;
  • millised on korteriomaniku õigused;
  • kuidas võõrandada korteriomandit ning milline on korteriühistute register;
  • millised muudatused toimuvad korteriühistu raamatupidamises?

Ja palju muudele olulistele küsimustele

Seminari viib läbi:
Urmas Mardi - 
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja. Eesti Korteriühistute Koolituskeskuse lektor, loenguid pidanud eesti ja vene keeles alates 1998. aastast. Aastatel 2010 ja 2012 ilmunud „Korteriühistu käsiraamatu“ ja Riigikohtu lahendite 1999-2016 e-käsiraamatu kaasautor. Pidanud Eesti eluasemevaldkonna korraldust tutvustavaid loenguid Venemaa, Ukraina, Gruusia ja Valgevene esindajatele Eestis ja Valgevenes. Omab Magister Iuris kraadi õigusteaduste eriala
Marju Tuul -  Reiting PR OÜ raamatupidamisosakonna juhataja ja pearaamatupidaja. Marju on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajandusraamatupidamise ja rahanduse eriala 1984. a. Pikaajaline kogemus raamatupidajana.

HIND: 179€ + km

Vajutades Reitingu Facebooki lehel nuppu "meeldib" kehtib soodustus 5%. Facebooki sõbraks saab hakata siin: www.facebook.com/reitingkoolitus
Kõikidele meie Koolituskeskuse vilistlastele kehtib 10% soodustus.

Lisainfo ja registreerimine SIIN
 

Tagasi
​​