Blogi

Print

Kas koolitajaks saab õppida?

Postitaja: Anneli Zirkel

Kas koolitajaks saab õppida?

Meil kõigil on jagada oma isiklikke kogemusi õppimise ja õpetamisega. On õpetajaid keda meenutame heldimusega veel kaua aega peale koolilõppu ja paraku ka neid, keda me võimaluse korral oleksime ehk vältinud.

Tänapäeva ühiskonnas ei lõppe õppimine enam pelgalt vaid keskkooli või ülikooliga. Muutuv ühiskond nõuab üha enam uusi teadmisi ja oskusi mis tingib selle, et elukestev õppimine on saanud normaalsuseks.

Millist õpetajat, koolitajat, juhendajat või mentorit ootavad aga täiskasvanud õppijad? Kas piisab sellest, kui oled lihtsalt omal alal hea spetsialist ning omad soovi ja head tahet oma teadmisi teistele edasi anda? Kas on vajalik enne õpetama minemist ise õppida kuidas koolitada? Mis teeb ühe õpetaja eriliseks? Millised on täiskasvanute õpetamise eripärad? Kas koolitajaks saamiseks piisab vaid kursuse läbimisest või on vajalik ka taotleda täiskasvanute koolitaja kutset? Kui läbin täiskasvanud koolitaja koolituse kas olen siis valmis minema koolitama? Mida ma pean veel tegema, et võiksin ennast nimetada koolitajaks? Mida ma pean tegema, et saada väga heaks koolitajaks? Need ja paljud teised küsimused keerlevad tihti peas neil inimestel, kes kasvõi kordki on mõelnud, et võiks ka ise koolitada. Sagedasti küsitakse seda ka täiskasvanute koolitajate koolitustel.

Algatuseks täpsustaks mõisteid. Nii nagu heal lapsel öeldakse olevat mitu nime, nii ka täiskasvanute koolitajal on nimesid mitu. Täiskasvanute koolituse seadus nimetab täiskasvanute koolitajaks spetsialisti, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust ( TÄKS,  2015 )
Täiskasvanud koolitaja kutsestandardis esitatakse nõuded erinevatel tasemetel koolitajatele, kuid sätestab ka, et täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/konsulent jm (vt Täiskasvanud koolitaja erinevate tasemete tööosad ja ülesanded).
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kasutab õpetaja mõistet ja defineerib, et õpetajana peetakse silmas kõiki, kes juhivad õppeprotsessi ja kujundavad õpikeskkonda lasteaedades, üldhariduskoolides, kutsekoolides, kõrgkoolides, huvikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes, täiendusõppes, avatud noortekeskustes, muuseumides jt kultuuriasutustes. 
Kasutatakse ka mõistet andragoog. Andragoogika ehk täiskasvanupedagoogika, mille uurimisvaldkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seonduv. Viimasel ajal on enamlevinud siiski nimetus koolitaja või lektor.

Mida oodatakse ühelt healt koolitajalt?


Oleme seda küsinud oma õppijatelt. Niipalju, kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Mõningad aspektid siiski korduvad vastustes, et mida oodatakse healt koolitajalt.
  • Hea koolitaja on inspireeriv. Talle meeldib õpetatav valdkond, on oma ala asjatundja, oskab argumenteerides välja tuua nii valdkonna olulised kui ka kriitilised tegurid. Ta suudab nakatada oma entusiasmiga ka õppijaid. Näiteks: raamatupidamise koolitaja, kes suudab enamuse jaoks nii igavad aruanded lahti mõtestada, et tõesti on näha arvude taga tervet lugu.
  • Hea koolitaja tekitab tunde, et õppimine on puhas rõõm ning õppija on väärtuslik, arenemisvõimeline inimene.
  • Hea koolitaja omab õpetatavas valdkonnas häid teoreetilisi teadmisi ning oskusi neid praktikas kasutada. Ehk teisisõnu, kui täiskasvanud õppija tuleb koolitusele, ei soovi ta kuulata seda, mis seaduses või õpikus kirjas vaid ta ootab enamat. Näiteks: kuidas õpitut kasutada, nii et omandatud teadmisi ka igapäevatöös rakendada.
  • Hea koolitaja tahab ja oskab õpetada. Ta mitte ei tule tundi andma ja oma tarkust eksponeerima vaid lähtub õppijatest. Kui on näha, et miskit asi ei ole ikka selge, siis ei süüdista koolitaja õppijaid selles, et nad on rumalad ja laisad vaid otsib üha uusi ja uusi mooduseid kuidas ka keerukamad ülesanded leiavad lahenduse, suutes rääkida keerukatest asjades lihtsustatult, andes edasi kõige olulisema.
  • Hea koolitaja mõistab täiskasvanud õppija eripära. Ta mõistab, et õppijad on grupis erineva võimekuse, taseme ja vajadusega ning püüab leida sobivaid meetodeid, et arvestada õppija vajadustega, toetades ja julgustades edasi arenema.
  • Hea koolitaja on suurepärane suhtleja ning leiab kergesti ühise keele õppijatega ning leiab lahenduse ka koolitusel ette tulevatele konfliktidele.
  • Hea koolitaja on ka hea õppija. Koolitaja töö juures on oluline mitte jääda „seisma“, vaid õppida ja areneda pidevalt ka oma valdkonnas edasi ning õppides ka õppijatelt.

Kas heaks koolitajaks saab õppida?


Kindlasti saab, kui selleks on olemas soov ja tahe ning valmidus pidevalt ise õppida. Täiskasvanute koolitaja koolitusel saab omandada ja lihvida oma teadmisi ja oskusi koolitajale vajalikest tööosadest: õppemeetodid, koolituse ülesehitus, eesmärgistatus, hindamine jne.  Sellel koolitusel saab õppida mitmetelt väga erinevatelt koolitajatelt ning ka grupiliikmetelt väikseid nippe-trikke, mida kasutada ja mille hulgast valida just need endale sobivad, et hiljem teid iseloomustataks kui üht väga toredat koolitajat, kes on aidanud elus pöörata uut lehekülge või avardanud maailma!

Oled oodatud Reiting Koolituskeskuse koolitaja koolitustele! Vaata algavaid koolitusi alustavatele ja juba tegutsevatele koolitajatele siit.

Tagasi
​​